Üks kõige imelisemaid ja ehk ka üllatavamaid asju kristluse juures on see, et kristlik usk hõlmab kogu inimese elu ja kõiki eluvaldkondi. Vahel arvavad inimesed, kes ei ole kristlased, et usk on justkui üks sahtel kummutis, kuhu käivad kirik ja jumalateenistused ja mingid käsud-keelud, aga mis on eraldi ega puutu teiste sahtlitega kokku. Tegelikult on asi aga nii, et usk ise ongi kummut ja selle sisse käivad elu erinevad osad: töö ja pereelu, aja ja ressursside kasutus, huvid, ja loodushoid jne. Mitte ükski asi ei jää usust puutumata. Mitte ükski asi ei jää mõjutamata sellest lootusest, mida usk Jumalasse pakub.
Viimselt on kõik, mis on meile elus antud, Jumala käest saadud ja Tema oma. Ja kõik ressursid, mis on meile kasutamiseks antud, on samuti Tema käest saanud ja need on meile antud mingi mõtte ning eesmärgiga. Küllap on neid ressursse veel palju rohkem, ent tänases osas vaatleme neist kolme: aega, raha ja loomupäraseid andeid. Kõik need kolm võivad esmapilgul paista „sahtlitena“, millel ei ole usuga mingit seost ja mis kuuluvad vaid meile endale oma äranägemise järgi kasutamiseks, aga nagu juba mainitud, ulatub usk isegi nendeni ja mõjutab seda, kuidas me neisse suhtume ning nendega ümber käime.
Aeg. Vanas Testamendis on üks laul, mis kirjeldab väga kaunilt ja luuleliselt aega, ja seda nii Jumala kui ka inimese vaatepunktist. Loe Psalm 90 ja mõtle sellele, mida siin aja kohta öeldakse. Kuidas on Jumal ajaga seotud ja milline on inimesele määratud aeg?
Psalmikirjutaja palve „Õpeta meid meie päevi arvestama“ võib olla meiegi palve selle pärast, et me mõistaksime aja väärtust ja väärtuslikkust ning teeksime enda poolt kõik, et meile antud aega hästi kasutada. Kas meil on piisavalt aega asjade jaoks, mis on meile olulised? Kas meil on piisavalt aega inimeste jaoks, kes on meile olulised? Kas me teeme jõupingutusi, et meie elu oleks täidetud toimetuste ja eesmärkidega, mille üle võiks meil elu lõpus olla hea meel? Ning mis veelgi olulisem – kas viis, kuidas ma oma aega kasutan ja oma päevi veedan, annab tunnistust minu usust sellesse, et Jumal on mulle mu elu mingil heal eesmärgil kinkinud? Kas minu elu on edendanud jumalariigi põhimõtteid ja väärtusi või on see teiste elu hoopis raskemaks ja kurvemaks muutnud? Kristlik kirjanik Rick Warren ütleb nii: „Iga päev on oluline päev ja iga sekund on võimalus muuta oma iseloomu, näidata armastust ja usaldada Jumalat.“
Raha. Mitte ükski teine asi ei räägi meie prioriteetidest ja maailmavaatest selgemalt kui pangakonto väljavõte. Raha kasutamine on vist kõige praktilisem asi kogu meie elus ja tihedalt seotud meie väärtustega: iga kord, kui astume sisse kaubanduskeskuse uksest, seisavad meie ees valikud. Kui meie elu on elatud teadmises, et kõik see, mis meil on, kuulub vaid meile ja me ei vastuta selle kasutamisel kellegi ees, siis kajastub see kindlasti meie praktilistes valikutes. Samamoodi tuleb meie ostudest ja rahakasutusest ilmsiks ka usk ning usaldus Jumalasse. Psalmis 24 ütleb Taavet nii: „Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.“ (Ps 24:1) Ja kui kõik kuulub viimselt Jumalale, siis on neil väikestel igapäevastel valikutel suur kaal. Ning siis muutuvad majanduslikud valikud viisiks, kuidas me saame jumalariigi ja headuse levikule kaasa aidata.
Loe järgmised piiblitekstid, mis kõik räägivad rahast. Milliseid raha kasutamise põhimõtteid saad nende tekstid põhjal välja tuua?
Koguja 5:10, Psalm 27:16-17, Heebrea kiri 13:5, Matteuse 6:24, 2. Moosese 22:25.
Lisaks üldistele rahakasutuspõhimõtetele räägib Piibel veel ka ühest spetsiifilisest põhimõttest, mis peaks Jumalat uskuva inimese elu iseloomustama. Selleks on kümnise toomise põhimõte, mis tähendab seda, et inimene saab oma usaldust Jumala vastu üles näidata sellega, et eraldab kümnendiku oma sissetulekust ja annab selle Jumala kasutusse. Ühest küljest võib ühe kümnendiku sissetuleku äraandmine tunduda kummalise praktikana, kuid teisest küljest on see kõige praktilisem ja otsesem viis, kuidas keegi saab kinnitada: ma usaldan Jumalat ja Tema hoolitsust igal ajal ja igasuguses majanduslikus olukorras. See põhimõte on kehtinud ja seda on praktiseeritud alates Vana Testamendi aegadest, mil kümnis viidi templisse, kus see jäi sealsete preestrite kasutusse. Tänapäeval saab kümnise tuua oma kodukogudusse. Selle raha kasutamine koguduse poolt on selgelt piiritletud ja selle abil hoolitsetakse koguduse töötegijate ning evangeeliumikuulutamise vajaduste eest.
Loe Vana Testamendi kümnise toomise korrast ja Jumala tõotusest, mille Ta ustavale kümnisetoojale annab – Malaki 3:8–12. Millist õnnistust Jumal tõotab?
Jeesuse sõnad kümnise kohta on samuti tähelepanuväärsed – Matteuse 23:23. Need sõnad olid öeldud inimestele, kes olid kümnise toomisel ülihoolsad, kuid käitusid kaasinimestega ülbelt. Mida Jeesus neile lausus?
Paljudel kristlastel on rääkida isiklikke lugusid sellest, kuidas on kümnise toomine aidanud neil Jumalaga lähedasemaks saada. Jumala tõotused ja Tema eriline hool on endiselt nendega, kes julgevad Teda ja kümnise kaudu usaldada.
Anded. Ka loomulikud anded on ressurss, mille oleme saanud Jumalalt. Tema on meid loonud just täpselt selliseks, nagu Ta nägi hea ja vajaliku olevat. Psalmis 139 öeldakse nii: „Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.“ (Ps 139:13–14) Me ei ole juhusliku geenikombinatsiooni tulemus, vaid Jumala enese kätetöö ja ka meie loomuomased huvid ning anded on Tema kingitus. Kristlikust vaatepunktist võime eristada kaht erinevat annete kategooriat. Ühe kategooria moodustavad annid, mis on küll Jumala poolt antud, ent mida kasutatakse isiklikuks huviks või ei kasutata üldse. Teise kategooria aga moodustavad anded, mis on Jumala käest saadud ja mille kasutamisega tuuakse kasu teistele inimestele enda ümber ja seda eriliselt just koguduse kontekstis. Selliseid andeid nimetab Piibel vaimuandideks. Kogudus, nagu oleme varem õppinud, on justkui keha, millel on palju erineva funktsiooniga liikmeid. Kui iga inimene, kes koguduse osaduses on, selle tööd oma annetega toetab ja niimoodi jumalariigi laienemisse panustab, siis muutub kogudus tugevamaks ja elujõulisemaks. Loe apostel Pauluse sõnu Efesose kirjast, 4:16. Millega siin koguduse kasvu seostatakse?
Oma ressursside hea kasutamine ei ole vaid eesõigus, vaid sügav vastutus Jumala ees. Loe Matteuse 25:14–30 lugu sellest, kuidas erinevad inimesed neile usaldatud ressurssidega ümber käisid ja millise hinnangu nende ressursside andja neile andis. Mõtiskle selle loo valgel nende asjade üle, mille Jumal on sulle andnud, ja selle üle, kuidas sa neid kasutad.
Palve
Hea Jumal, aitäh kõigi ressursside ja annete eest, mida oled oma tarkuses ja headuses mulle andnud. Aita mul mõista, et ma võin nende hea kasutamisega Sind austada ja Sulle oma tänu väljendada. Aita mul järjest enam kõiki neid ande heaks otstarbeks kasutada. Aamen.
Tsitaate
„Sinu talent on Jumala kingitus sulle. See, mida sa selle talendiga ette võtad, on sinu kingitus Jumalale.“ Leo Buscalia
„Oma talentide kasutamine ligimese teenimiseks on arvatavasti kõrgeimaks jumalateenimise vormiks; selles on midagi pühalikku, kui me ohverdame oma aega ja pühendame Jumalast saadud armastuse ja annid üksteisele.“ Matt Litton
Pane praktikasse
Prindi välja oma eelmise kuu pangakonto väljavõte. Vaata see üle ning mõtle järgmistele küsimustele:
- Millistest eelistustest mu rahakasutus kõneleb?
- Kuidas saaksin oma rahaasjadega Jumalale rohkem au tuua?