Keskkonnateadlikkus on tänapäeval väga trendikas. Heaoluühiskond, kuhu meiegi suuresti jõudnud oleme, on just see koht, kus inimesed ei pea enam ainult ellujäämisele eest võitlema, vaid kus neil on mahti enda ümber lahtiste silmadega ringi vaadata ja ka muu loodu eest hoolt kanda. Ühest küljest võib loodushoid ja keskkonnasõbralikud valikud olla lihtsalt elustiiliks. Aga kui me tuleme tagasi kristliku maailmapildi ja elukogemuse juurde, siis ei ole muu loodu eest hoolitsemine mitte vaid trendikas elustiilivalik, vaid sügav vastutus, mis meile Jumala enese poolt on antud.
Keskkonna teemaga jõuame tagasi sinna, kust me alustasime. Kui piiblikursuse alguses rääkisime sellest, milline on Piibli põhjal inimkonna lugu, kust me tuleme ja kuhu me suundume, siis loodu eest hoolitsemise teema viib meid selle teema juurde tagasi. Piiblist on võimalik leida mõned olulised keskkonna ja loodu eest hoolitsemise põhimõtted, mis aitavad meid meie igapäevases elus suunda leida ja valikuid langetada.
Esimeseks põhimõtteks, millest võiksime lähtuda, on tõdemus, et Maa on inimkonna kodu. See on tõsiasi, mille osas ei jäta Piibel meile mingit kahtlust. Jumal lõi Maa inimkonna alaliseks koduks ja isegi patu ning surma tulek ei ole selles osas Jumala plaani muutnud. Samuti ei ole patu tulek ära nullinud loomisel inimestele antud korraldust kogu loodu üle valitseda ja selle eest hoolt kanda (loe 1. Moosese 1:26–28). Meie saatus jääb alatiseks Maaga seotuks ning meie hool Maa eest on vastutus, mida me ei kanna vaid iseenda ja tulevaste põlvede ees, vaid Jumala enese ees. Kristlusesse on tema ajaloo jooksul sisse hiilinud idee taevast kui meie lõplikust eesmärgist ja kodust ning eskapism – miks me peaksime Maa heaolu nimel pingutama, kui me selle paiga kunagi niikuinii maha jätame. Tegelikult räägib Piibel sellest, et Jumalal on plaan see Maa kord taastada oma endises hiilguses ja endisel kujul, et see jääks Jumalat armastavate inimeste igaveseks koduks. Üks ilusamaid pilte sellest elust taastatud maal on kirjeldus Jesaja raamatu 11. peatüki salmides 6–9. Loe see lõik.
Millist elu Jesaja kirjeldab? Millised on inimeste ja muu loodu suhted?
………………………………………………………………………………………………………………………………
Kui Maa on ja jääb meie koduks, siis võime endalt küsida: kuidas me end oma kodus üleval peame? Kuidas oma kodu korrashoiu eest hoolitseme? Kas me mõistame, et Maa ei ole prügimägi, mille me kunagi õlgu kehitades maha jätame, vaid ainus koht, mille Jumal on meile elamiseks loonud? Kuidas täidame oma kaugetelt esivanematelt saadud vastutust Maa üle hästi valitseda?
Millised igapäevased valikud, mida tavapäraselt teed, näitavad sinu hoolt või hoolimatust Maa ja selle keskkonna suhtes?
………………………………………………………………………………………………………………………………
Maa taastamine läheb muidugi palju kaugemale vaid looduskeskkonna taastamisest. Jeesus demonstreeris oma elu ja tegudega seda, millised mõõtmed jumalik taasloomistöö kunagi Tema tagasitulekul võtab: Ta tervendas füüsilisi ja vaimseid haigusi, Ta tõi eemale tõugatud inimesed tagasi kogukonda, Ta andis andeks patukoorma all vaevlevatele inimestele, Ta äratas surnuid üles, Ta taastas harmooniat kõikvõimalikel viisidel, kuhu Ta iganes läks. Kord, kui Ta siia Maale tagasi tuleb, teeb Jeesus sedasama, aga hoopis globaalsel ja kõikehõlmaval tasandil – see on kristliku lootuse tuum!
Teine oluline põhimõte, millest loomislugu räägib, on see, et Jumal on kogu elu allikas. Elu tuleb hoida ja hinnata ning üks loodu üle valitsemise ülesandeid on kindlasti seotud elu alalhoiu ja jätkumise eest hoolitsemisega. Kui loomislugu tähelepanelikult lugeda (vt 1. Moosese 1:26), siis saab selgeks, et inimelu on erilisem kui muude elusolendite eksistents, sest inimestel on Jumala sarnasusest lähtuvalt eriline väärikus, mida teistel elusolenditel ei ole. See ei tähenda õigust teiste loodolevuste ja nende eluga halvasti ümber käia, küll aga tähendab see inimeste elu sügavat ja mõõtmatut väärtust. Hilisematest Moosese seadustestki on näha, et teise inimese elu hävitamine oli kõigist kuritegudest kõige raskem just sellepärast, sest iga inimene kannab endas Jumala „nägu“ ehk imago Deid. See jumalanäolisus laieneb kõigile inimestele kõigis paikades ja sotsiaalsetes klassides. Ja kuigi me ei pruugi seda keskkonnateadlikkusega siduda, peaksid meie elu ja valikud olema sellised, mis maksimaalselt väärtustavad teiste inimeste elu ja nende sisemist õigust inimväärsele elule. Maailma majanduslik ja ilmalik poliitiline areng ei ole kunagi näinud inimeste sisemises võrdsuses eesmärki, mille poole püüelda. Vastupidi, majanduslik areng viib järjest kasvava ebavõrdsuseni ning sellele vastuseismine nõuab teadlikku pingutust. Nii peaksime vastutustundlike tarbijatena tegema valikuid, mis väärtustaksid inimeste tööd ning loodust ja aitaks kas või väikesel viisil kaasa ebavõrdsuse vähenemisele ja õigluse kasvule. Maailmas, kus ühed inimesed naudivad enneolematut luksust ja teised elavad ebainimlikes tingimustes, ei saa (sotsiaalse) õigluse teemast kuidagi mööda vaadata. Selline haigutav kuristik inimeste elutingimustes ei ole päris kindlasti ei juhus ega ka Jumala tahe. See on inimtegevuse tulemus (mõelgem siinjuures kas või koloniaalajaloo veristele ja ebaõiglusest pakatavatele peatükkidele), samas on meil eesõigus ja lausa kohustus toetada oma valikutega õigluse pool. Loomulikult võib oma väikeste valikute tegemine tunduda kui piisk ookeani kõrval, aga ainult isikliku vastutuse tajumine annab tõuke paremateks valikuteks ja positiivseteks muutusteks.
Mõtle sellele, mida saaksid oma harjumustes muuta, et need peegeldaksid järjest enam sinu usku heasse Looja Jumalasse ning sinu vastutust keskkonna ees. Mõtle järgmistele praktilistele asjadele, mis mõjutavad otsesemalt või kaudsemalt loodut ja selle hoidmist.
- ühekordsete nõude, plastikust joogitopside ja -kõrte kasutamine
- vee tarbimine
- liha söömine (terve hulga uuringute järgi on lihast loobumine üks keskkonnasõbralikemaid tegusid, mida üldse teha saab)
- riiete ja jalanõude ning tarbeesemete taaskasutus
- prügi sorteerimine
- õiglase kaubanduse toodete ja kohalike tootjate eelistamine suurfirmadele ja poekettidele
Palve
Hea Jumal, ma tänan Sind selle imelise plaani eest, mis Sul maailma luues oli ja tänu millele võime oodata ka Maa uueksloomist. Aita mul elada iga päev selle uue lootuses, ent näita mulle ka viise, kuidas Sinu suure plaani keskel elamine minu igapäevaseid otsuseid mõjutab. Anna mulle järjest tundlikumat närvi mind ümbritseva loodu vastu ja aita, et võiksin ka oma tarbimisvalikutega näidata oma usku ja usaldust Sinusse. Aamen.
Tsitaate
„Kui mõtleme oma igapäevase elu eetilisele ja looduslikule kontekstile, kas me ei jõua siis tagasi selle juurde, mis on kristliku usu jaoks täiesti baasiline? Ühest küljest seisame silmitsi kohustusega hoolitseda majapidajatena selle kauni, tundliku ja hapra planeedi eest. Teisest küljest seisame silmitsi oma kaasinimeste saatusega. Kuidas saaksime öelda, et oleme Kristuse järelkäijad, kui see kaheosaline vastutus ei ole meie religiooni tuumaks?“ – Barbara Ward
„Iga samm keskkonna hävitamise suunas viib järjest kasvava sotsiaalse ebaõigluseni ja iga samm sotsiaalse ebaõigluse suunas viib järjest kasvava keskkonnakriisini.“ – Eduardo Gudynas