Sõnum: Jumala lapsed on rõõmsad, sest tema hoolitseb nende eest.
Meelespeetav salm: Siis ma mõtlen oma lepingule,mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 1. Moosese 9:15
Tere, poisid ja tüdrukud. Mul on sulle üks küsimus. Kas sinu kodu juures on kunagi mitu päeva järjest sadanud? Kas sa väsisid toas mängimisest ära? Kas sul oli hea meel, kui nägid, et päike välja tuli? Kas sa said siis jälle õue minna? Kui see oli nii, siis mõistad sa seda, kuidas Noa ja tema pere end tundsid, kui nad võisid viimaks laevast väljuda.
Rohkem kui aasta aega oli Noa koos oma perega laevas olnud ning kui nad võisid viimaks õue astuda, siis oli see tore aeg. Nad seisid soojas päikesepaistes ja naeratasid. See, mida nad nägid, võis tegelikult natukene hirmus ka olla. Maailm oli nii teistsugune ja kõik oli väga vaikne. Kaheksa inimest, kes laevast välja astusid, olid ainsad, kes olid maa peale jäänud. Nad pidid uuesti alustama. Üksi ja üheskoos.
Varsti lasti ka loomad välja. Noa pere nägi nende rõõmu vabanemise üle. Nad naersid, kui nägid loomi hüplemas ja keksimas.
Kui laev oli tühjaks saanud, siis ehitas Noa esimese asjana altari ja nad pidasid perekonnaga palvuse. Jumalal oli selle üle hea meel ja ta õnnistas perekonda. Ta ütles: “Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!” (1. Moosese 9:7)
Siis andis Jumal Noale, tema poegadele ja kõigile põlvkondadele peale neid ühe tõotuse. Taevasse tekkisid säravad värvid ja moodustasid ilmselt kõige täiuslikuma vikerkaare. See esimene taevane värvikaar täitis selle väikese perekonna imetluse ja üllatusea. Kuid see oli midagi enamat, kui lihtsalt ilus värvikaar. See oli vikerkaaretõotus! Sest Jumal ütles Noale: “Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel. … Vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. Kui pilvedes on vikerkaar,siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal.” (1. Moosese 9:13-16)
Jumal teadis, et kui Noa pere näeb taevas pilvi, siis nad võivad karta. Esimeste vihmapiiskade langemine võis neid täita hirmuga. Kas algab uus veeuputus? Kas ka nemad pühitakse maa pealt? Ei. Nad ei pidanud muretsema, sest Jumal oli andnud neile oma tõotuse.
See eriline perekond oli paljudest raskustest üheskoos läbi läinud. Üle aasta olid nad koos laevas tööd teinud. Nad olid näinud vaeva loomade eest hoolitsemisel. Ning nüüd pidid nad uuesti maale asuma ja uuesti alustama. Jumal andis neile midagi väga kallist. Ta andis neile vikerkaarekogemuse. See oli õnnistus ja tõotus, mida igavesti kalliks pidada – nii neile, kui meile.
Ka meie kuulume erilisse perekonda. Meie perekond koosneb neist, kes on meie kirikutes ja koolides ja ka kodudes. Ja ka meile on antud eriline ülesanne. Me läheme koos paljudest asjadest läbi. Ja kogemused, mida me ühiselt saame, teevad meid lähedasemaks.
Ja Jumal on andnud meile päris meie enda “vikerkaared” – õnnistused ja tõotused. Ta aitab meil teha seda, mida tema palus meil teha. Ta kaitses Noa perekonda nii laevas, kui väljaspool seda. Ja nad olid tänulikud Jumalale tema armastuse ja kaitse eest.
Kui sa näed vikerkaart, siis mõtle sellele, kuidas Jumal sind armastab. Ja täna teda selle eest, et ta on pidanud oma vikerkaaretõotust – ning ka kõiki teisi tõotusi.