Sõnum: Me teenime Jumalat, kui jagame tema armastust teistega.
Meelespeetav salm: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Johannese 3:16)
Tere, poisid ja tüdrukud. Kas sina armastad kedagi nii väga, et teeksid ükskõik mida tema heaks? Jumal armastas meid nii palju, et ohverdas oma ainsa poja, et meid päästa. Ja Jeesus oli valmis meie eest surema.
Jeesuse kohutav öö, mis oli täis alandusi ja peksu, oli viimaks läbi saanud. Nüüd viisid Rooma sõdurid teda koos kahe vargaga linnast välja, et neid risti lüüa. Siimon kandis Jeesuse risti hukkamiskohale. Kohutav tegu pidi varsti tehtud saama.
Piibel ütleb lihtsalt: “Nad lõid ta risti.” Inimesed, kes elasid tol ajal, kui evangeeliumid kirjutati, teadsid, mida see tähendas. Nad teadsid, et ristilöömine põhjustas aeglase ja piinarikka surma. Nad teadsid, et sageli läksid rahvahulgad ristilöömist vaatama ja hõikasid surmamõistetutele teel igasuguseid solvanguid. Nad teadsid, et sõdurid naelutavad vangi käed ja jalad risti külge. Nad teadsid, et siis tõstavad need sõdurid risti püsti. Jah, kõik teadsid, et see on kõige kohutavam viis suremiseks.
Ja just see juhtus Jeesusega. Sõdurid naelutasid ta ristile ja panid selle kahe röövli risti vahele. Rahvahulk oli neile juba linnast saati järgnenud ja solvangud ning alandused, mis olid kestnud juba terve öö, jätkusid veel edasigi.
Üks hüüdis: “Kui sa tõesti oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!”
“Teisi on ta päästnud, kuid ennast ei suuda päästa,” irvitas teine.
“Tule ristilt maha ja me usume sind,” ütles kolmas.
“Kui Jumal tahab teda, siis las Jumal teda ka päästab,” naeris veel keegi. “Lõppude lõpuks, ta ütles, et tema on Jumala Poeg.” Ja nii see läks. Isegi üks röövlitest, kes koos temaga oli risti löödud, hõikas talle solvanguid.
Kuigi valu ja solvangud olid kohutavad, juhtus Jeesusega veel midagi hullemat. Ta tuli maa peale selleks, et meie eest surra, siis võttis ta enda peale meie patud. Iga inimese süü oli tema peal, kui ta ristil rippus. Patu tunnetus oli nii suur, et ta tundus, et Jumal on teda igaveseks maha jätnud. See hüljatuse tunne pani Jeesust hüüdma: “Mu Jumal, mu Jumal! Miks sa oled mind maha jätnud?” Kuigi ta uskus, et ta ei näe enam kunagi oma Isa, oli Jeesus ikka valmis meie eest surema.
Kuid Jumal Isa ei olnud Jeesust hüljanud. Jumal ja kõik taeva inglid vaatasid Tema kannatusi. Isegi planeet maa reageeris tema surmapiinale. Pimedus kattis selle piirkonna kolmeks tunniks ja kui Jeesus suri, siis ” maa värises ja kaljud murdusid” (Matteuse 27:51)
Kas sa armastad kedagi nii väga, et oled valmis surema nende eest ka kõige kohutavamat surma? Jeesus armastab sind just niimoodi. Ta armastab sind nii palju, et ei ole midagi sellist, mida ta jätaks tegemata, et sind päästa.
See armastus on kristluse tuum. See on iga meie laulu põhjus, iga meie palve põhjus ja iga meie teo põhjus.
See armastus on see sõnum, mida meil on palutud teistega jagada. Kes ei tohiks teada, et teda väga armastatakse? Kes ei armastaks Jumalat, kes teeb kõik, et neid päästa. Räägi sellest armastusest kellelegi, keda sa tunned.