Kallid õed ja vennad Kristuses, head usukaaslased kõigis Eestimaa kogudustes. 12. märtsi hilisõhtul juhtus taasiseseisvunud Eesti Vabariigis midagi, mida selle vabariigi ajal juhtunud ei ole: Eestis kuulutati koroonaviiruse leviku tõttu välja eriolukord. Sündmuste käik on olnud nii kiire, et on olnud raske toimuvaga kohaneda ning igas olukorras ehk kõige õigemal viisil reageerida. Sellepärast võib ka mõnele ehk tunduda, et meie otsused ja tegevus pole igas aspektis korrektne või asjakohane olnud. Kui nii, siis palun tekitatud ebameeldivuste pärast siiralt vabandust. Sellepärast olengi võtnud südameasjaks teile veel kirjutada, et kogudusena ka Jumala Sõnast julgustust ja juhatust otsida, Jumala poole palves ja alandliku südamega pöörduda ning üksmeeles ja ühes vaimus edasi minna.
Meie otsus ja palve jumalateenistused kuni 22. märtsini ära jätta tugines peamiselt kahele alusele: esiteks puudus meil selleks hetkeks lõplik arusaamine sellest, kuidas peaksime tõlgendama riigi poolt kehtestatud eriolukorda ning avalike ürituste korraldamise keeldu. Me ei teadnud ega saanud selleks ajaks ka vastust küsimusele, kuidas peaksime käituma. Sellepärast otsustasime pigem ettevaatlikkuse kasuks, kuni olukord selgineb.
Teine põhjus on aga palju lihtsam ja samas olulisem: iga inimene on meile kallis. Kuna koroonaviiruse riskigrupis on just koguduse eakamad liikmed, siis ei soovi me antud olukorras seda riski nende jaoks suurendada. Meil tuleb üksteise eest hoolt kanda ja viirusest hoidumine on ka üks viise teiste eest hoolt kanda. Isegi siis kui mina seda haigust väga ei karda, siis minu mõistlik toimimine võib kedagi teist aidata. See on üks osa kristlikust hoolest.
Usume oma südames, et oleme õigesti talitanud, sest selle kirja kirjutamise ajal kohtuvad riigi esindajad Eesti kirikute juhtidega. Arutluse all on ka dokument, kus riigisekretäri hinnangul on avalikeks üritusteks ka kõik jumalateenistused, mis tuleb edasi lükata või ära jätta. Tungivalt soovitatakse jumalateenistustest osavõtmiseks kasutada elektroonilisi kanaleid. Ja seda oleme ka plaani võtnud. Meie meediaosakonna vabatahtlikud seavad ennast juba Põltsamaal sisse, et homme võiksime üheskoos Jumala Sõnast osa saada.
Kallid usukaaslased. On selge, et sündmused meie ümber kuulutavad ette meie Issanda Jeesuse Kristuse saabumist. Oleme üha rohkem olukordades, mis eeldavad meilt rohkemat, kui igapäevast ja rutiinset. Kuigi meie pühakojad on homme suletud, siis meie hingamispäevad ei jää pühitsemata. Jumalateenistus ei leia aset üksnes kirikumüüride vahel, vaid see on osa meie elust ja eluviisist. Homne päev pole üksnes erakordne sellepärast, et avalikke jumalateenistusi ei toimu. See pole üksnes õnnetus. See on ka võimalus. Mis on praeguse kriisi võimalus? Usun, et selleks on meile jäetud aeg, mida pereliikmete, lähedaste, usukaaslaste ja Jumala jaoks eraldada. Meil on võimalus tormakast eluviisist välja astuda ja mõelda meist suurematele asjadele.
Sellepärast kutsun teid üles alanud hingamispäeval võtma aega palveks kõigi haigete pärast, meie koguduste, meie riigi ja rahva pärast. Eriliselt tõstkem aga palvekätel üles need, kes praegust olukorda üle kogu maailma ja ka Eestis juhtima peavad. Kutsun teid üles hoolima nendest, kes praeguses olukorras suuremat abi võivad vajada. Kutsun üles märkama. Ja kutsun üles leidma kosutust ja kinnitust Jumala Sõnast.
Lugesin täna meie ülemaailmse koguduse kodulehelt julgustavaid sõnu, mis võetud Psalmide raamatust, mida tahan jagada ka teiega: „Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust! Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub! Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!“ (Ps 37:3.5)
Jumala arm ja rahu olgu teie kõikidega!
Andres Ploompuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu esimees
13.03.2020