Usk ja elu: 8. Hingamispäev

Oleme siiani keskendunud kristliku maailmapildi kõige üldisemale raamistikule. Kujundlikult öeldes oleme tõmmanud laiu pintslitõmbeid ning mõelnud sellele, mida üldse tähendab maailma ja elu nägemine kristlase vaatepunktist. Nüüd on aga aeg kätte võtta väikesem pintsel ja rääkida mõnest praktilisest viisist, kuidas kristlus elu mõjutab ja seda täisväärtuslikuks muudab. Alustame sellise teemaga, mis on praeguses maailmas vägagi oluline ja päevakohane – puhkus. Tänapäeval ei ole enam harukordne, kui 40-aastane mees ületöötamise tulemusel südamerabanduse saab. Järjest kiiremaks ja infoküllasemaks muutuvas maailmas kasvab ärevuse all kannatajate arv. Paljudes kohtades on inimesed proovinud sellele vastumürki leida ja nii on ideed sabatist ehk erilisest puhkuseajast, meediapaastust ja muust sellisest järjest suuremat populaarsust kogunud. Inimesi julgustatakse elutempot aeglustama, multitaskingu ehk rööprähklemise asemel tõstetakse au sisse ühe asjaga tegelemine. Need tunduvad väga moodsad ideed moodsa aja haigustele, aga tegelikult on Piibel on rääkinud juba aastatuhandeid tagasi regulaarse puhkuse võimalikkusest ning äärmisest vajalikkusest. 

Kui uskuda, et Piibel on eriline raamat, mille kaudu Jumal inimesi kõnetab, ning kui selle kõrvale panna usk Jumalasse kui inimese loojasse ning kõige paremasse tundjasse, siis võime öelda, et Piibel on justkui inimese „kasutusmanuaal“, mis räägib sellest, kuidas on inimene loodud siia ilma elama ja toimetama. Ja kohe Piibli alguses, loomisloos, leiame kaks põhimõtet või institutsiooni – võime neid ka kingitusteks nimetada –, mille Jumal inimese jaoks lõi, et me võiksime elu täiel määral nautida. Üheks kingituseks oli abielu. Ja teiseks kingituseks oli eriline iganädalane puhkuseaeg ehk hingamispäev (heebrea keeles shabbat).  

Loe 1. Moosese 1:27–2:3 ja mõtle selle üle, miks võiksid perekond ja puhkus olla täisväärtusliku elu mõttes nii olulised. 

Kohe maailma alguses lõi Jumal inimestele elurütmi, mis toetab ja väärtustab elu. Hiljem kordas Ta selle rütmi kestvust kümnes käsus, öeldes: „Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust…“ (2Ms 20:9–10) Jumal teab, et meil on hea tööd teha – Ta ei ole meid loonud tegevusetult lakke vaatama. Meie vaimsele ja füüsilisele tervisele on hea, kui me saame nädala sees korralikult töötada ja tegutseda mingi hea eesmärgi nimel. Aga samamoodi teab Ta ka seda, et töö kipub meie üle võimust võtma, ja sellepärast tuletab Ta meelde, et meil on hea ka regulaarselt, iganädalaselt puhata. Kujuta ette, et võid ühel päeval nädalas peatuda, kõik oma kohustused ja kogu oma töö ilma süümepiinadeta kõrvale panna ning nautida puhkamist. Võid veeta selle päeva looduses. Võid paastuda meediast. Võid külastada kalleid inimesi, ilma et peaksid kella vaatama ja kuhugi kiirustama. Võid rahuneda piisavalt, et saaksid Jumalaga oma elust kõnelda. Need on vaid mõned näited neist asjadest, mis hingamispäeva juurde võivad kuuluda. 

Mõtle sellele, kuidas sina sellise vaba päeva sisustaksid? Kuhu läheksid ja mida sa teeksid? 

Imeliselt hea uudis sabati kohta on see, et see hingetõmbepaus igal nädalal on endiselt olemas ja piibellikus mõttes kehtiv. Küllap leiate paljusid kristlasi, kes on selles küsimuses eri meelt, kuid Piibel on selles osas siiski üheselt mõistetav – see rütm, mille Jumal maailma luues käima lükkas, tiksub endistviisi. Sabatipäev ei ole kuhugi kadunud ega ole ta ka oma tavalisest kohast kuhugi nihkunud. Eesti keeles ei ole hingamispäev või sabat ühegi konkreetse nädalapäevaga seostatav, aga siin tulevad meile appi teised keeled. Heebreakeelne shabbat tähendab laupäeva, samamoodi nagu ka samast sõnatüvest pärinev суббота vene keeles või sabado hispaania keeles. Ehk teisisõnu – Jumal on maailma kavandanud ja inimese loonud nii, et iga laupäev oleks tööst täiesti vaba päev. Kristlik kirjanik Rob Bell on oma kogemusest nii kirjutanud: „Ma mõistsin, et kogu mu elu oli üks lõputu adrenaliinivool ja et ma olin õnnelik vaid siis, kui ma pidevalt tegutsesin. Kui ma aga peatusin, et veeta üks päev teadmises, et mind armastatakse puhtalt sellepärast, et ma olen olemas, siis ma mõistsin, kui paljud minu pingutused olid suunatud sellele, et ära teenida midagi, mis mul tegelikult juba olemas oli. Hingamispäev tähendab nädalas ühte päeva, kui ma tuletan endale meelde, et mina ei loonud seda maailma ja et see kestab edasi ka ilma minu pingutusteta. Hingamispäev on päev, kui ma meenutan seda, et Jumal tegi selle maailma, ja et Ta nägi, et see kõik oli väga hea. Hingamispäev on päev, mil ma ei tooda mitte midagi. Hingamispäev on päev, mil ma tuletan endale meelde, et ma ei ole masin. Jeesus tahab tervendada meie hinge, tahab meile anda Jumala rahu. Ja selleks, et me saaksime seda vastu võtta, peame me peatuma. Me peame oma käiku aeglustama. Me peame istuma tasakesi ja laskma oma mootoril välja surra.“ 

Loe Jeesuse sõnu hingamispäeva kohta Markuse evangeeliumist 2:27. Kas Jeesuse sõnad kinnitavad seda, et hingamispäevase puhkamise praktiseerimine on inimestele kasuks? 

Hingamispäeva pühaks pidamine ja eraldamine muust nädalast ei pruugi alati olla väga lihtne – tööl on uskumatu omadus kõik vabad hetked kiiresti alla neelata. Küllap sellepärast on Piibli aegadest alates peetud tõsist suhtumist laupäevasesse puhkusesse võrdeliseks sellega, kui tõsiselt inimene Jumalasse suhtub. Minu otsus eraldada ilma eranditeta kõik laupäevad puhkuseks, Jumala ja kallite inimestega suhtlemiseks näitab minu tahtlikkust elada selle plaani kohaselt, mis Jumalal inimeste jaoks algselt oli. Teinekord võib juhtuda, et hingamispäevane puhkus tekitab ümbritsevates inimestes omajagu küsimusi ja võib-olla arusaamatustki. Ometi kaaluvad hingamispäeva puhkuse hüved üles kõik keerukused või ka loobumised. Tuletagem meelde – lõppeks on just selline elurütm meile Jumala plaani järgi kõige parem ja tervislikum! Lisaks sellele on hingamispäeva peal endiselt eriline õnnistus, mille Jumal loomisel sellele päevale andis (loe 1. Moosese 2:2–3). Seda, mil viisil see õnnistus ilmneb, ei olegi alati lihtne konkreetselt öelda, sellele sõrme peale panna. See on Jumala salapärane toimetamine meie elus, mis ühest küljest rikastab meie elu ja teisest küljest seob meid järjest tugevamini Tema külge.  

Palve

Hea Jumal, ma tänan Sind hingamispäeva ja selle õnnistuse eest. Tänan selle eest, et Sa oled maailma ja inimese loonud nii imelisel viisil, et oled mõelnud nii meie töö kui ka puhkuse peale. Aita mul vastu võtta hingamispäeva õnnistus ja selle kaudu praktilisel viisil kogeda Su tegutsemist oma elus. Aamen. 

Tsitaate

„Kui sa sabatit ei võta, on midagi viltu. Sa teed liiga palju, sa vastutad liialt palju. Sa pead ühel päeval nädalas peatuma ja lihtsalt jälgima, mida Jumal teeb siis, kui sina mitte midagi ei tee.“- Eugene Peterson 

„Ma avastasin hingamispäeva rõõmu palju aastaid tagasi, kui ma hõivatud kirurgina mõistsin, et hingamispäev on tervise taastamise päev. Iga nädala lõpuks olid mu käed nende pidevast seebitamisest ja pesemisest ja nühkimisest hellad. Lisaks vajasin hingetõmmet oma töö pinge koormast.“ – Russell M. Nelson 

„Kontrolli saavutamine ruumi üle on kindlasti üks meile antud ülesanne. Kuid oht varitseb seal, kus ruumi üle võimu saamine kaotab meie silmist meie püüdluse aja vallas. On olemas aeg, kus meie eesmärgiks ei pea olema mitte saamine, vaid olemine, mitte omamine, vaid andmine, mitte kontrollimine, vaid jagamine, mitte alistamine, vaid kooskõlas olemine. Elu läheb viltu, kui ruumi alistamisest ja ruumis olevate asjade ihalusest saab meie põhiline eesmärk.“ – Abraham Joshua Heschel raamatus „Sabat“ 

Pane praktikasse

Mõtle sellele, millised asjad aitaksid sul kõige paremini puhata. 

Tee sabatiga proovi – võta mõni laupäev täiesti vabaks. Pane kinni teler ja arvuti, pane telefon hääletule režiimile, varu selleks päevaks juba enne piisavalt toitu ja muud vajaminevat, et sa ei peaks sabati jooksul poes käima. Küsi oma lähedastelt, kuidas nad sooviksid seda päev veeta. Võta sabati jooksul aega, et vaikselt oma elu üle mõelda ning Jumalaga suhelda. Kui see puhkus sulle meeldis, siis korda seda ka järgmisel laupäeval ning jälgi, kuidas su elu rütm ja dünaamika muutuvad. 

Back to: Usk ja elu

Kommenteerimine on suletud.