Raamatud on inimkonna leidlikkuse üheks säravaimaks saavutuseks. Me ei mõtle sellele eriti tihti, sest oleme igapäevaselt sõnade- ja infotulvaga ümbritsetud ja vahel tahaksime sellest kõigest hoopis eemale tõmbuda. Aga see tõsiasi, et inimesed on aastatuhandete vältel olnud võimelised oma ideid, elutarkust ja jutustusi salvestama sellisel viisil, et need on pärast nende elu lõppu teistele endiselt kättesaadavad, on tegelikult hämmastav. Inimkonna tsivilisatsiooni vältel on kirja pandud terve hulk selliseid raamatuid, mis on inimesi sügavalt mõjutanud ja nende elu muutnud. Piibel on kahtlemata üks sellistest raamatutest, mille tekst on küll igivana, aga mille ideed ja lood elavad endiselt väga elujõuliselt edasi. Võib ilma liialduseta öelda, et Piibel on kõigi aegade suurim bestseller, mida on ümber kirjutatud, trükitud, tõlgitud, pähe õpitud, levitatud ja loetud lugematute inimeste poolt kogu maailmas. Miks on inimesed seda raamatut aegade jooksul nii eriliseks pidanud ja kas sellel on ka praegu meile midagi olulist öelda.
Piibel pandi kirja umbes 1500 aasta jooksul terve hulga erinevate kirjanike poolt. Selles on ühtekokku 66 raamatut, mis on oma žanri, kirjutamisaja ja teema poolest väga erinevad. Piiblis leidub ajalookroonikaid, armastusluulet, suguvõsaloendeid, palveid ja laule, isiklikke kirju ja palju muud. Vana Testamendi 39 raamatut pandi kirja vanas heebrea keeles (mõned lõigud ka aramea keeles) umbes tuhande aasta vältel. Uus Testament sündis palju kiiremini, selle 27 kreekakeelse raamatu kirjutamine toimus umbes 50 aasta jooksul 1. sajandil m.a.j. Sellest võiks eeldada, et tegemist on temaatiliselt väga lõdvalt seotud raamatutega, mis on lihtsalt ühiste kaante vahele torgatud.
Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Sellest eri paikades erinevate inimeste poolt loodud teosest ei vaata vastu mitte ainult hämmastav temaatiline terviklikkus, vaid tegelikult võib öelda, et kõik 66 piibliraamatut räägivad ühest asjast ning moodustavad kokku ühe jutustuse. Seda jutustust võiks nimetada Jumala looks või inimkonna looks ja see kirjeldab ning selgitab seda, kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me suundume ja mida elu üldse tähendab. See lugu annab tähenduse ja konteksti kõigile, mis elus juhtub, kuid veelgi enam – see annab lootust ja kinnitab, et kõik ei jää alatiseks selliseks, nagu meie kogemus praegu on.
Lühidalt kokku võttes räägib Piibel sellest, et inimkonna algus oli hea ja ilus. Kõikjal valitses harmoonia ja kõik suhted – inimese ja Jumala, inimese ja inimese, inimese ja keskkonna vahel – olid täiuslikud. Siis aga läks miski lootusetult valesti ja inimese mässu tulemusena Jumala vastu ja usalduse purunedes läksid kõik suhted sassi ja inimese südamesse tuli isekus ja kurjus. See selgitab, miks me näeme enda ümber, aga miks me tajume ka enda südames kurjust ja valu. Suurem osa Piiblist jutustab ajaloost pärast seda katastroofi, kuid kõige negatiivse kõrval on üheks Piibli läbivaks teemaks ka Jumala pidev lubadus inimesi aidata ning meid mitte sellesse õnnetusse olukorda hätta jätta. See Jumala abiplaan kulmineerus ja leidis oma täitumise mehes nimega Jeesus Kristus. Temast räägime pikemalt järgmises kursuse osas, praegu on oluline see, et Piibel kirjeldab Jeesust kui kedagi, kes pööras kurjuse ja patu needuse ümber ja kelle kaudu on kõigil võimalik taastada kõik suhted, mis kunagi purunesid. Lisaks sellele on neil, kes Jeesuse elu oma eeskujuks võtavad, võimalik elada koos Jumalaga nii, et nende sees ja nende kaudu võib teostuda Jumala valitsus ehk Jumala riik, nagu Uus Testament seda nimetab. Need Jumala riigi põhimõtted ja kogu inimkonna ajalugu leiavad oma suure kulminatsiooni siis, kui Jeesus naaseb siia maailma ja Jumal taastab maa peal avalikult oma valitsuse, nii et kunagi purustatud suhted saavad jälle täiuslikuks ja kõik, mis kunagi on halvasti ja valesti läinud, saab taastatud kõige paremal kujul. Piibel nimetab seda Uueks Maaks ja see on paik, kus saavad elama kõik inimesed, kes on siinses elus Jumala riigi seadusi ja põhimõtteid austanud ning ellu rakendanud. Nii et kokkuvõtlikult võiks öelda, et Piibel räägib loo, millel on ilus algus ja ilus lõpp ning keskel raske ja keeruline elu, kus isekus ja inimlik kalduvus halva suunas peab lõputut võitlust headuse ning Jumala valitsuse põhimõtetega.
Piibli lugu erineb kardinaalselt nendest inimkonna ajalugu ja eesmärgi kohta käivatest lugudest, mida peavad au sees teised maailmareligioonid või ateistlik maailmavaade. Piibel rõhutab isiklikku vastutuse elementi – me kõik elame iga päev Jumala läheduses ja samas pingeväljas, mis nõuab meilt pidevalt otsuste tegemist kas Jumala ja Tema põhimõtete poolt või nende vastu. Meie igapäevased valikud mõjutavad otseselt seda, milline saab olema meie saatus maailma ajaloo laiemas kontekstis. Iga otsus, mille vastu võtame ja mille järgi käitume, kas laiendab Jumala valitsust või võtab sellelt maad vähemaks. Ühest küljest võib see näida hirmutava mõttena – eriti siis, kui sa ei ole harjunud oma elu ja valikuid nägema sellisest vastutuse perspektiivist. Teisalt on Piiblis jutustatud lugu ning selle sõnum väga rõõmustav: halb, mida me siinses elus kogeme, ei kesta lõputult; meil on oma eluga võimalik kaasa aidata Jumala valitsuse püsimisele ja laienemisele siin maailmas; kogu kurjus, mis maailma näib praegu kindla käega valitsevat, saab kunagi oma lõpu ja meie silme all loob Jumal maa uueks ja puhtaks.
Mõtle järele
Loe 1. Tessaloonika kirja 5. peatükki, apostel Pauluse juhtnööre eluks ja selleks, kuidas olla valmis ajaloo kulminatsiooniks ehk Jeesuse Kristuse tagasituleku päevaks. Kuidas kutsub ta üles inimesi selleks päevaks valmistuma? Milliseid tegevusi ja iseloomuomadusi ta mainib, mis selles kontekstis olulised on?
Mõtle oma senisele elule ja juurdle: millist inimkonna olemasolu selgitavat maailmavaadet oled pooldanud ja kuidas erineb see kristlikust maailmavaatest?
Kuidas paneb sind tundma idee, et sinu elul ja valikutel on maailma ajaloo kontekstis võib olla suur tähendus?
Kuidas mõjutab sind mõte maailma ajaloo positiivsest lõpplahendusest?
Loe Piibli viimasest raamatust kirjeldust selle kohta, milline saab uueks loodud maa olema. Ilmutuse 21:1–5. Mis sellest kirjeldusest sind kõige enam kõnetab?
Palve: Jumal, Sina oled minu elu ja kogu maailma ajaloo juhtija. Aita mul mõista oma rolli maailma loos ning anna mulle Piibli kaudu arusaamist, mida ma peaksin tegema, et saada osa Sinu riigist nii praegu kui ka kunagi Uuel Maal. Aamen.
Tsitaate:
- „Pühakiri on kirjad Kodust.“ – Augustinus
- „Piibli kaante vahel on olemas vastused kõikidele probleemidele, millega inimesed võivad silmitsi seista.“ – Ronal Reagan
- „Me loeme Pühakirja selleks, et oma mälu värskendada ja tuletada meelde seda lugu, mille keskelt me iseendid leiame – tuletada meelde, kuidas see lugu algas ja kuhu see suundub ja milline peaks meie roll selles olema.“ – N. T. Wright
Pane praktikasse
Sirvi sel nädalal Piiblit. Märka erinevaid žanre. Loe mõni jutustus Vanast Testamendist ja mõni Uue Testamendi evangeeliumitest. Loe lisaks mõni laul Psalmide raamatust. Harju selle vana teksti rütmi ja kujunditega.