Sõnum: Me saame aidata teistel nende koormaid kanda.
Meelespeetav salm: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. (Galaatlastele 6:2)
Tere, poisid ja tüdrukud. Kas te olete kunagi aidanud kellelgi midagi väga rasket kanda? Või aidanud tõsta midagi, mis oli nii raske, et üksi ei jaksanud? Siimon aitas Jeesusel kanda midagi, mis oli tema jaoks väga raske.
Jeesus oli just üle elanud kõige kohutavama öö. Pärast paasapüha söömaaega oli ta läinud koos jüngritega Ketsemani aeda. Seal võeti ta kinni. Öösel mõisteti tema üle kohut. Teda küsitleti ülempreestri, juudi juhtide, Pilaatuse ja Heroodese poolt. Tema peale sülitati, teda peksti, solvati ja alandati. Ja siis mõisteti ta surma. Kaks korda piitsutati teda niimoodi, et tema seljast hakkas voolama verd.
Saabus hommik. Vangid pidid oma ristid kandma hukkamispaika. Ja kui Jeesus kohtust välja viidi, pandi tema veritsevale seljale rist.
Kuid siis kohtas ta Siimonat.
Siimon oli Küreene linnast, Põhja-Aafrikas. Piibel ei räägi sellest, mida ta Jeruusalemmas tegi. Võib-olla oli ta seal mõne asjatoimetuse pärast ning suur rahvahulk köitis tema tähelepanu.
Siimon vaatas sinna, kuhu kõik vaatasid. Ja siis nägi ta midagi kohutavat. Meest, keda ümbritsesid neli Rooma sõdurit. Mehel oli peas okaskroon, tema selg oli verine ning tundust, et ta kukub varsti kokku. Ja ta kandis risti. See tähendas, et ta lüüakse risti. “Ilmselt oli ta teinud midagi kohutavat”, mõtles Siimon. Ainult kõige hullemad kurjategijad naelutati ristipuule.
Äkitselt see mees kukkus kokku. Teda oli nii palju pekstud ja ta oli kaotanud nii palju verd. “Ta tundub peaaegu nagu surnud,” mõtles Siimon, kui ta teda vaatas. Kuid see vang oli siiski erinev. Enamus kurjategijaid, keda ta teadis, sõimasid ja võitlesid vastu, kuid see mees ei teinud midagi. Ta ei öelnud midagi. Ja ta paistis … lahke.
Kui Siimon seda vaatas, siis rääkis sõdurid omavahel. Mees isegi ei proovinud püsti tõusta ning Siimonal oli temast kahju. Just siis vaatas üks sõdur ringi ning tuli läbi rahvahulga Siimona juurde. “Tule kaasa,” ütles ta. “Sina kannad Jeesuse risti.”
Siimon ei julgenud vastu vaielda. Iga Rooma sõdur võis käskida igaühel teha ükskõik millist tööd.
Siimon võttis risti ja hakkas astuma. Rist oli väga raske. Siimon imestas, kuidas üks läbipekstud mees seda isegi natukene kanda judis. Ja nad ei läinud kõige lühemat teed ka. Nad tahtsid seda, keda risti lööma hakati võimalikult palju alandada ja talle haiget teha.
Mul on hea meel, et ma teda aidata saan. Ma ei saa küll kuidagi takistada seda, mis juhtub, kuid ma saan aidata tal tema risti kanda.
Siimon vaatas ilmselt ka seda, kuidas Jeesus ristile naelutati. Ta pidi kuulma seda lohutust, mida Jeesus ütles röövlile, kes palus ennast mäletada, kui Jeesus tagasi tuleb. Ta pidi kuulma seda, kuidas Jeesus palus andestust neile, kes talle haiget tegid.
Kõik see pidi Siimonat igaveseks muutma. Kogu ülejäänud elu mäletas Siimon seda, et ta tegi midagi, et aidata Jeesust. Siimon õppis midagi selle kohta, millist rasket koormat Jeesus kandis – kogu maailma pattude raskust. Ja Siimon oli teinud midagi, et aidata Päästjat, kes suri tema eest.
Mida saad sina teha, et Jeesust aidata?