Usk ja elu: 7. Tulevik

Usk ja elu on veebikursus, milles kutsume sind avastama ühte erilist lugu. Sinu lugu ja seda, kuidas see on osaks Jumala loost.

Usk ja elu

Kõigil aegadel ja kõigis paigus on inimesed tahtnud teada saada, mida tulevik toob. Paraku asjata. Meil on võime talletada mälestusi ja minevikus toimunut mõtestada, aga tuleviku osas oleme inimlikult täielikus pimeduses. On küll olemas majandusprognoosid ja ilmaennustused, aga milline homne ilm või ülejärgmise aasta majanduslangus täpselt olema saab, seda me ei tea. Ammugi ei oska me ennustada seda, milliseks meie isiklik või ka kollektiivne lugu kujuneb, millised raskused meid tabavad ja millised unistused täituvad. Ja kuigi sellega ei pruugi olla lihtne leppida, on Jumal oma tarkuses just nii asjad korraldanud. Isegi siis, kui Jeesuse lähemad sõbrad Temalt tulevikusündmuste kohta pärisid, vastas Ta kord, et neile ei ole tarvis kuupäevi ja sündmusi ette teada.  

Ja ometi ei ole meid ajaloo kulgemise osas täielikku pimedusse jäetud. Piibel ise kergitab paaris kohas meie silme ees katet, mis tavapäraselt tuleviku peale laotatud on. Piibel ei tee seda mitte meie uudishimu rahuldamiseks ega ka selleks, et me ärevalt mingite sündmuste toimumist ootaksime. Jumal laseb ajalool meie pilgu ees lahti rulluda ennekõike sellepärast, et me õpiksime Teda usaldama – et me teaksime, et mitte ükski sündmus ega ajastu ei taba Jumalat ootamatult, vaid et Tema kindlates kätes on kogu maailma ajalugu. Tema teab, mis on juhtunud, Tema teab, mis on veel tulemas. 

Piiblis on kaks raamatut, mis selles valdkonnas eriliselt esile kerkivad. Vanas Testamendis on selleks Taanieli raamat ja Uues Testamendis Piibli viimane raamat, Johannese Ilmutus. Neid raamatuid nimetatakse apokalüptilisteks. Sõna apokalupsis tähendab kreeka keeles „katet pealt kergitama“ ehk teisisõnu, nende raamatute kaudu laeb Jumal meil piiluda ajaloo telgitagustesse. Vaatame üheskoos neid raamatuid lähemalt, et vastata küsimusele, kas neil tuhandeid aastaid tagasi kirjutatud raamatutel on ka meile veel tänapäeval midagi öelda. 

Taanieli raamat. Selle raamatu autor Taaniel oli mees, kes küüditati 6. sajandil e.m.a pärast Juuda riigi ja Jeruusalemma langemist Baabüloni, mis oli tollase tsiviliseeritud maailma supervõimuks. Pool sellest raamatust kirjeldab Taanieli ja tema sõprade elukäiku võõral maal ja võõra kultuuri keskel. Nende lugude mõte ja moraal on üheselt selge – ükskõik milline on tulevik, ükskõik milliste katsumustega peab keegi silmitsi seisma, ustavus Jumalale ja Tema tahtele käesolevas hetkes on ainsaks tõhusaks ettevalmistuseks, mille abil tulevikus püsima jääda. Teine raamatut läbiv teema käsitleb aga tulevikku. Taaniel teadis hästi ennustust, mille põhjal pidi juutide vangistus Babüloonias kestma 70 aastat (vt Taanieli 9. peatükki) ning vangistuse ja selle ennustuse täitumise ootuse kontekstis kirjeldatakse raamatus mitut unenägu ja nägemust, mis käsitlevad tulevikusündmuseid. See, mis Taanielit kõige enam huvitas – tema enda ja ta rahva saatus – muutub ühtäkki kõrvaliseks teemaks, sellest saab olulisemaks maailma valitsevate suurvõimude üksteisele järgnemise jada, mis lõpeb järsu jumaliku sekkumisega inimajaloosse ehk Jumala kuningriigi võimuletulekuga aegade lõpus. Kõige ilmekam neist ajaloo visanditest on ehk Taanieli 2. peatükis leiduv unenägu hiiglaslikust kujust, millele Taaniel annab tänu jumalikule tarkusele sellise selgituse: Baabülonile järgnevad kolm maailmariiki (8. peatüki nägemuses nimetatakse järgmiseid kaht kui Pärsia ja Kreeka võimu, 7. peatüki paralleelsest nägemusest saab kolmanda Rooma impeeriumina identifitseerida), neile järgneb periood, kus üht supervõimu enam ei ole. See on ajajärk, kus paljud võimud ja riigid ei suuda ka parima tahtmise korral oma võimu ühendada, vaid on raua ja savi kombel osalt nõrgad ja osalt tugevad. Ja siis lõpeb tavapärane maailma(riikide) ajalugu. Taanieli 2:44–45 kirjeldatakse seda nii: „Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti, just nagu sa nägid, et üks kivi käte abita mäest lahti murdus ja purustas raua, vase, savi, hõbeda ja kulla. Suur Jumal on andnud kuningale teada, mis tulevikus sünnib. Ja unenägu on tõsi ning selle tähendus kindel.“ Siiani on ajalugu Taanieli raamatus kirjeldatud unenägu kinnitanud. Meil jääb üle vaid oodata selle unenäo lõpplahendust – Jumala kuningriigi ilmumist.  

Kas ja kuidas muudab sinu elu teadmine, et kogu inimajalugu on alati Jumala kontrolli all? 

Ilmutusraamat. Ilmutusraamat on teine apokalüptiline Piibli raamat, mis on kirja pandud 1. sajandi lõpul m.a.j ühe Jeesuse jüngri, Johannese poolt. Alates Taanieli ajast oli palju vett merre voolanud, ometi olid nii mõnedki asjaolud nende kahe raamatu vahel hämmastavalt sarnased. Ka Johannes oli pagendatud – sedakorda Rooma ametivõimude poolt, kes tema kodumaad Iisraeli okupeerisid. Esimesed kristlased elasid keerulistes tingimustes, kus neid vaenati ja nende usu pärast taga kiusati. Sarnaselt Taanieliga ootasid nemadki pikisilmi vabastamist ja Jumala vägevat sekkumist asjade käiku. Just sellises kontekstis anti Johannesele rida nägemusi maailma ajaloo kohta. Neis üksteisele järgnevates stseenides on näha palju võitlemist, kummalisi olendeid, suitsu ja tuld ja väävlit. Neis stseenides kasutatakse ohtralt sümboleid, neist suuremale osale on võimalik Vanast Testamendist vaste ja tähenduse leida. Kõige üldisemalt võttes räägib Ilmutusraamat loo Jumalale ustavate inimeste ja Jumala hüljanud või usku moonutavate inimeste vastuseisust. Jumala rahvas on vaenamise objektiks ja suures kitsikuses, kuid Jumal päästab nad sama võimsalt kui kunagi ammustel aegadel Egiptuse orjusest (millest räägib 2. Moosese raamat) ning Jumala kuningriigi kehtestamine tähendab Talle ustavate inimeste rõõmupidu. Eriliselt keskendab Ilmutusraamat oma tähelepanu ajale vahetult enne Jumala kuningriigi võitu, enne Jeesuse tagasipöördumist siia maale, mida kristlikus kõnepruugis on ka lõpuajaks nimetatud. See on aeg, kus Jumala vastane ja kõige halva allikas Saatan, kes maailma alguses inimesed Jumalast eemale meelitas, püüab nii religioosset kui ka poliitilist võimu kasutades neid taas eksitada. Kuid Jumal võidab. Saatan ja tema käsilased, kes on Jumala ja Tema armastuse hüljanud, saavad karistuseks surma, millest ei ole enam iial tagasipöördumist, Jumala rahvas näeb aga Maa uuendamist ning võib nautida elu kõigest halvast puutumata maailmas. Jumal tõotab: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.“ Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!““    

Palve

Hea Jumal, tänan Sind selle eest, et mingil viisil kontrollid Sina nii minu elu kui ka kogu ajalugu. Aita mul elada oma elu Sind usaldades ja Sulle alati ustavaks jäädes. Aamen.  

Tsitaate

„Jeesuse tagasituleku eesmärgiks on kõik maailmas korda sättida, loodu uuendada ja taastada, mitte siit kuhugi põgeneda.“ – Timothy Keller 

„Ajalugu on lugu, mille on kirjutanud Jumala sõrm.“ – C. S. Lewis 

„Jumala rahvas ei pea vaid aja tiksumist jälgima, oodates Jumala sekkumist ja seda, et Ta kõik halva heaks pööraks. Selle asemel peaksime näitama teistele uue maa ja uue taeva reaalsust ja seda tehes äratama teistes igatsuse selle järele, mida Jumal kord ühel päeval teeb.“ – Philip Yancey

Pane praktikasse

Loe läbi Taanieli raamat või Johannese Ilmutusraamat.