Usk ja elu: 6. Jumala lugu III – Pääste

Usk ja elu on veebikursus, milles kutsume sind avastama ühte erilist lugu. Sinu lugu ja seda, kuidas see on osaks Jumala loost.

Usk ja elu

Mõistes järjest enam Piibli sõnumit maailma ajaloost ning Jeesuse Kristuse olemusest, suundub „kaamera“ ühtäkki sinu elu peale ja selle järjest enam teravnevasse fookusesse ilmub küsimus sinu isiklikust valikust. Sa oled loodud kõikvõimsa Looja poolt, sa elad kindlas ajas ja kindlas kohas Jumalast antud eesmärgiga ning kõigi nende aastasadade ja –tuhandete tagant ulatub ka sinuni Jeesuse kutse: „Järgne mulle!“ Mida tähendab Jeesuse kutsele vastamine ja millise muutuse võib see elus ning mõttemaailmas kaasa tuua? 

Kuigi elame hoopis teisel ajal ning teises kultuuris, võime praegugi õppust võtta neist lugudest, mis räägivad inimestest, kes vastasid Jeesuse kutsele siis, kui Ta siin maa peal oli.  

Üks komponent, mis tollal Jeesuse kuulutuse ja kutse juurde lahutamatult käis, oli meeleparandus. Eesti keeles kõlab see sõna üsna arhailiselt, kreeka keelest otse tõlgituna tähendab meeleparandust suuna- või mõtteviisi muutust. Evangeeliumides mitmeid kordi kõlav kutse „Parandage meelt ja laske endid ristida“ tähendab ennekõike isiklikku tõdemust, et senine elusuund ei ole olnud kooskõlas Jeesuse õpetusega ning et tarvis on muuta oma elu sihti ja suunda.  

Loe lugu Luuka evangeeliumi 19. peatüki salmidest 1–10. Kuidas parandas Sakkeuse-nimeline mees meelt ja millise elumuutuseni see meeleparandus viis? 

Olles lugenud evangeeliumilugusid Jeesuse tegudest ja sõnadest, millises eluvaldkonnas tunned sina südametunnistuse õhutust meelt parandama ja suunda muutma? 

Nagu Sakkeuse loos nägime, käib meeleparanduse juurde sügavalt tunnetatav vajadus paluda andeks asjade eest, mida seni on valesti tehtud, kas siis suhtes Jumalaga või suhetes kaasinimestega. Kristlastena usume, et Jumala Vaim ise juhib meid andestuse otsimise juurde ning toob meie meelde need asjad, mis vajavad elus muutmist. Õnneks on Jumala andestus vaba ja kõigile kättesaadav, selle ärateenimiseks ei ole tarvis end piitsutada ega end rusutuna tunda.  

Loe Jesaja 43:25–26 ja 1. Johannese kirja 1:9. Mida räägivad need salmid Jumala andestuse kohta? 

Üks ilusamaid evangeeliumijutustusi Jeesuse andestuse kohta on kirjas Johannese evangeeliumi 8. peatüki alguses. Loe see jutustus ja pane tähele, kuidas selles loos on olemas nii andestus kui ka korraldus oma elu teisiti, paremini elada. „Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!“ on üleskutse vastu võtta andestus ning seejärel selles andestuses elada. Jeesus pakub nii andestust kui ka rõõmu uue suunaga, paremast elust! 

Veel üheks tähtsaks elemendiks Jeesuse kutse vastuvõtmise juures on usk. Usk on silmale nähtamatu ja tabamatu asi, mis ometi on kristliku elu üks põhiomadusi ja –väärtusi. Usk sellesse, et Jumal on olemas ning et Ta on heasoovlik, usk sellesse, et Jeesuse surm ei lunastanud vaid teiste patte, vaid ka minu patte, usk andestuse ja parema elu võimalikusse, usk Jeesuse tõotustesse Tema tagasituleku kohta ning Uue Maa kohta – kõik need vormivad kristlase elu. Vahel võib see usk olla väga kindel, kui tundedki seda toetavad, kuid teinekord ei ole abi ei tunnetest ega silmaga nähtavatest tõenditest ning usk pannakse tõsiselt proovile.  

Loe Heebrea kirja 11. peatükki usu ja selle avaldumise kohta erinevate inimeste elus, kellest Vana Testament räägib. Pööra eriliselt tähelepanu selle peatüki 1. salmile, kus antakse usu definitsioon. Seejärel loe lugu sellest, kuidas Jeesus tervendas ühe noormehe – Luuka evangeeliumi 7. peatüki salmid 1–10. Kui suurt rolli mängis Rooma väeülema usk selle imeteo sündimises? 

Millises eluküsimuses vajad rohkem usaldust Jumala vastu ja usku Tema väesse ja headusesse? 

On olemas veel üks asi, ilma milleta ei ole võimalik tõsiselt Jeesust järgida. Selleks on valmisolek kuuletuda Jumala häälele ja Tema tahtele. Kui Jeesus jättis enne ristilöömist oma lähematele järelkäijatele eeskuju ja korralduse üksteist olulisemaks pidada kui iseennast (loe sellest Johannese evangeeliumi 13. peatükist), siis Ta ütles olulised sõnad: „Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete.“ (Johannese 13: 17) Need sõnad ei kehti vaid pühaõhtusöömaaja kestvuse kohta, kui meenutatakse Jeesuse ristisurma meie pattude eest. Tegelikult käivad need sõnad kõige kohta, mida Ta on öelnud: ainult siis, kui teadmisest saab tegemine, kui teooriast saab praktika, saame Jeesusele tõeliselt järgneda.  

Loe Matteuse evangeeliumi 7:21. Kui oluliseks peab Jeesus Jumala tahtele kuuletumist ja selle järgi toimimist?

Need muutused on suured ja ulatuvad inimsüdames väga sügavale. Inimese jaoks, kes on seni harjunud elama vaid iseenda ja oma lähedaste eesmärke silmas pidades, võib otsus Jeesust järgida ning Tema tahte järgi käituda tähendada suurimat elumuutust, mida üldse võib kogeda või ette kujutada. Jeesus kasutab selle kogemuse kirjeldamiseks Johannese evangeeliumi 3. peatükis huvitavat võrdpilti – see on justkui sündimise kogemus. Sündimine tähendab seda, et leiame end ühtäkki maailmast, mille olemasolust meil siiani aimugi ei olnud. Sügava meeleparanduse ja Jeesuse pakutava pääste kogemine võib olla just niisama radikaalne. Võib tunduda, nagu oleksid avastanud täiesti uue maailma, mida sa enne ei tundnud. Selle tundmaõppimine ja selles elamine võib olla uueks kogemuseks, millega harjumine võtab pikka aega. Ometi on selle taga olev „matemaatiline tehe“ väga lihtne: kui sinu usule ja meeleparandusele liita Jumala andestus ning arm, on tulemuseks pääste. Apostel Paulus ütleb kirjas Rooma kogudusele lihtsalt ja selgesõnaliselt: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse!“ (Rooma 10:13)   

Palve

Jumal, ma tahan kogeda meeleparandust ning usus elamist. Tahan Sind järjest rohkem usaldada ja soovin õppida tundma Sinu tahet, et elada nii, nagu Sina oled loonud elama. Aita mul andestada ja vastu võtta andestust. Aitäh! Aamen. 

Tsitaate

  • „Pääste kaudu on meie minevik andeks antud, meie olevik on tähendusrikas ja meie tulevik on kindlustatud.“ – Rick Warren 
  • „Õige küsimus ei ole „Kuidas ma Jumala leian?“, vaid „Kuidas ma saan lasta Jumalal end leida?“ Ja viimselt ei ole küsimus ka „Kuidas ma peaksin Jumalat armastama?“, vaid „Kuidas ma saan lasta Jumalal end armastada?“ Jumal vaatab mind otsides ringi, püüdes mind leida ja igatsedes mind koju tuua.“ – Henri Nouwen 
  • „Igal pühakul on minevik ja igal patusel on tulevik.“ – Oscar Wilde 

Pane praktikasse

Palveta meeleparanduse pärast ja selle pärast, et Jeesuse õpetusest võiks saada sinu isiklik igapäevane kogemus.