Piiblilugu 20.06 – Sõnad, mida meelde jätta

Me teenime Jumalat, kui otsustame talle kuuletuda.

Lastele

Sõnum: Me teenime Jumalat, kui otsustame talle kuuletuda.

Meelespeetav salm: Armasta Issandat, oma Jumalat ja teeni teda kogu südamega. (5. Moosese 11:13)

Tere, poisid ja tüdrukud. Kas sinu vanemad on sulle kunagi öelnud midagi sellist: “Ära unusta prügi välja viia”? Või “Pea meeles, et koerale tuleb süüa anda”? Nad meenutavad sulle seda, et sa peaksid olema kuulekas. Iisraeli lapsed hakkasid peagi jõudma tõotatud maale, kuid pidid sinna minema ilma Mooseseta. Mida Mooses neile öelda tahtis?

Mooses vaatas igatsevalt üle Jordani jõe paistva tõotatud maa poole. Ta oli kurb, sest ta teadis, et tema sinna ei lähe. Ta oli palunud Jumalalt võimalust koos rahvaga sinna minna, kuid Jumal vastas talle. “Ära sellest enam räägi. Sa võid maad vaadata, kuid ei saa sinna minna.” Nii siis Mooses ei küsinud Jumalalt seda enam. Ta nõustus Jumala tarkuse ja tahtega. Kuid nüüd mõtles Mooses Iisraeli lastele. Kes neid juhib, kui tema seda enam teha ei saa? Kes nende eest hoolitseb? Ta palvetas ja palus, et Jumal annaks hea juhi.

Jumal ütles Moosesele, et Joosua juhib rahvast. Joosua oli Moosese kõrval töötanud sellest ajast alates, kui Aaron suri. Mooses teadis, et Joosua on usumees ja tark mees ning tal oli hea meel, et Jumal sellise valiku tegi.

Jumalal oli Moosesele veel üks ülesanne. Sellest ajast, kui rahvas oli esimest korda Siinai mäel kuulnud Jumala kümmet käsku, oli möödunud palju aastaid. Enamus tänaseid täiskasvanuid olid siis väikesed lapsed (või polnud nad isegi veel sündinud). Nad ei mõistnud täielikult seda, mis oli toimunud Siinai mäel. Vaid väga vähesed olid olnud piisavalt vanad, et mõista, mida see tegelikult tähendas. Nii ütles Jumal Moosesele, et ta kuulutaks veelkord neid käske. Jumal tahtis, et tema rahvas järgiks tema seadusi siis, kui nad lähevad oma uuele maale.

Ja nii kutsuski Mooses kõik inimesed kokku. Tema nägu hiilgas pühast valgusest. Tema selged ja targad silmad vaatasid üle tuhandete inimeste, kes tema ees seisid. Need olid tema viimased sõnad neile.

Väga tundeliselt hakkas ta neile rääkima nende ajaloost. Nad olid olnud orjad Egiptuses ja Jumal oli neid päästnud. Ta meenutas neile neid suuri imesid, mida Jumal oli nende heaks teinud. Ta rääkis, kuidas nad olid läinud läbi Punase mere. Kogu rännaku jooksul oli Jumal neid varustanud toidu ja veega. Ta oli juhtinud neid tule- ja pilvesambas. Mooses meenutas neile nende vanemate patte, kes olid nurisenud, kaevelnud ja teeninud ebajumalaid. Ta meenutas neile seda, et nad olid pidanud 40 aastat kõrbes hulkuma, enne, kui nad võisid Kaananimaale siseneda.

Mooses rääkis neile ka sellest suurest kannatlikkusest ja armastusest, mis Jumalal nende suhtes oli. Ta rääkis ka Jumala andestusest ja armust.

Mooses ütles neile, et reeglid, mida Jumal on neile andnud, on targemad, kui teiste rahvaste reeglid. Nemad pidid olema Jumala tarkuse näidiseks. Nemad pidid hoolitsema teiste rahvaste eest. Neile räägiti imelistest asjadest, mis neid Kaananimaal ees ootavad.

Siis kordas Mooses neile Jumala seaduseid. Ta kartis, et ühel päeval rahvas unustab need ja nad lähevad Jumalast eemale. Ja seetõttu meenutab ta neile neid imelisi õnnistusi, mis on nende omad siis, kui nad kuuletuvad Jumalale.

Ta rääkis õnnistustest, mis on seotud toidu, õnnelike perekondade, heade juhtide ja kaitsmisega vaenlaste eest.

Kuid Mooses rääkis ka needustest, mis on seotud oma maa kaotamiseg,a kui nad ei kuuletu. Neil ei saa siis olema rahu ja turvalisust ja nad elavad hirmus ja leinas ja haigustes.

Mooses lõpetas selle kõik lauluga. Sa võid seda lugeda Piiblist, 5. Moosese raamatu 32. peatükist. See räägib sellest, kuidas Jumal on oma armastust neile varem näidanud. Ja see räägib tulevastest sündmustest ja lõplikust võidust Jeesuse teise tuleku ajal. Mooses ütles: “Käskige oma lastel hoolikalt järgida kõiki selle seaduse sõnu. Need ei ole lihtsalt sõnad – need on teie elu.” (5. Moosese 32:46-47)

Inimesed pidid selle laulu meelde jätma ja õpetama seda oma lastele. Nad pidid seda alatiseks meenutama. Sest see aitas neil meenutada seda, mida Jumal oli teinud nende heaks.

Pärast seda läks Mooses Nebo mäele Moabimaal. Seal vaatas ta viimast korda tõotatud maad. ” Ja Issanda sulane Mooses suri seal Moabimaal Issanda sõna kohaselt.” (5. Moosese 34:5)